Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 2. peatüki Infoühiskonna visioon 2020. Valisin sealt välja kaks visioonipunkti. Ühe, mis on minu meelest kõige enam ja teise, mis on kõige vähem realiseerunud ja kirjeldan neid siin.
Kõige enam realiseerunud - "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."
Tänapäeval ostavad päris paljud inimesed oma kauba interneti kaudu epoodidest. Eriti palju hakati seda võimalust kasutama käesoleva aasta kevadel, kui taheti, et inimesed püsiksid rohkem kodus. Tihti on mõnes interneti epoes tooted odavamad kui poes. Ja internetis shoppamine on mõnes mõttes ka mugavam.
Targa maja lahendused pole ehk nii väga levinud kui epoest kauba soetamine, aga tarku maju ikka on ka.
Kõige vähem realiseerunud - "Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid."
Mina ütleks, et eesti keel ei ole digitaalses maailmas nii elus ja arenev. Väga paljud kasutavad seadmetes inglise keelt. Ka minul on arvuti näiteks inglise keeles. Kui e-teenused ja muu oleks ainult eesti keelne, siis saaksid seda kasutada ainult eesti keelt oskavad inimesed ja mujal maailmas poleks sellel kohta. Eestis on ka palju välismaalasi ja kui näiteks mõni meie e-teenus on täielikult eesti keelne, siis nende jaoks on selle kasutamine raskendatud.
Allikad:
No comments:
Post a Comment