Teistmoodi IT

Ma küll ei tea, kui väga on see tehnoloogia väljamõeldud selle eesmärgiga, et olla tugilahenduseks kellelegi, aga usun, et see aitab päris paljusid. Räägin ma siis hääle assistentidest. Tuntumad neist on kindlasti Apple'i Siri, Google'i Google Assistant ja Amazoni Alexa. Veel on olemas Microsofti Cortana ja Samsungi Bixby ja ehk veel mõni väga palju vähem tuntud assistent. Need kõik on juba mõned aastad teinud tavainimese elu mugavamaks. Siiani polnud ma mõelnudki selle peale, et need võivad aidata ka puuetega inimest, aga selle nädala teema puhul tuli mul ka see mõttesse. 

Tavainimese elu teeb see lihtsalt mugavamaks. Näiteks autoroolis saab ilma telefoni näppimata öelda Sirile, et helista emale. Kui käed on asju täis, aga vaja oleks teada, mis kell parasjagu on, siis pea hakkama asju ühte kätte mahutama ja riskima, et need maha kukuvad. Siri teab vastust ka sellele küsimusele.

Puuetega inimestele võib selline featuur, et häälkäsklusega saab midagi teha, olla väga kasulik. Näiteks kui on raskendatud jäsemete liigutamine, aga väga oleks vaja kellelegi helistada või mingisugusele asjale vastust saada, siis saab seda kõike oma häälega telefonile öelda või küsida. 

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellenädala postituses tuleb tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Negatiivse näite peale ei pidanud kaua mõtlema, sest see tuli kohe pähe. 

Negatiivne

Uus TalTech veebileht on minu arvates väga palju kehvem kui eelmine. Alguses ma arvasin, et lihtsalt uus asi ja vajab harjumist, aga siiani on selle kasutamine minu jaoks veidi ebameeldiv. Kõik on nagu kuidagi laiali võrreldes eelmise lehega. Mulle meeldis, kuidas info oli kompaktne ja vasakul oli küljemenüü, mida oli väga hea kasutada. 

Praegu huvi pärast läksin vaatasin, kui kiiresti ma suudan mõlemal lehel mingi teatud asja üles leida. Võtsin selleks info Üliõpilaspileti kohta. Vanal lehel polnud probleemi Tudeng -> Teenused -> Üliõpilaspilet. Uuel lehel otsisin sealt Tudengi alt ja ei leidnud. Lõpuks vaatasin infot rebasele ja umbes poole lehe peale scrollides oli seal ka selle kohta infot ja link viis vanale kooli leheküljele. Hetk hiljem otsingut kasutades leidsin, et uuel lehel on kogu see info Üliõpilasesinduse teenuste all. Minu meelest väga imelikus kohas.

Positiivne

Maanteameti e-teeninduse lehekülg on minu arvates päris hea ja mugav. Kõik vajalik on väga lihtsasti leitav ja need jäävad ka meelde ning isegi, kui mingil põhjusel meelde ei peaks jääma, siis nii nagu lause alguses ütlesin, on kõik väga lihtsasti leitav. Näiteks on väga mugav ja ka lihtne teha e-teeninduses mootorsõiduki omanikuvahetust. Ka esmakordselt. Alles hiljuti kogesin seda ja jäin sellega väga rahule. Arvestades seda, kui lihtne see on ja et see on internetis 13 eurot odavam, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks selle asemel büroosse minema. 

Arendus- ja ärimudelid

Vaatan lähemalt üht arendus- ja üht ärimudelit ja toon neile ka näite.

Arendusmudel

Arendusmudelitest ehk kõige lihtsam on kosemudel. See mudel sobib hästi väiksemate ülesannete lahendamiseks. Suuremate ülesannete puhul võib tekkida probleeme, kuna kui algfaasis on viga ja see tuleb välja alles testimise juures, siis on tagasi keeruline minna. Internetis ringi otsides jäi silma, et Toyota vist kasutab (või vähemalt 2010 aasta paiku vist kasutas) kosemudelit.

Ärimudel

Üheks ärimudeliks on ühisrahastusmudel. On olemas mõningad veebilehel, kus saab oma projekti jaoks inimestelt toetust "küsida". Kui kellelgi on projekti piisavalt usku, siis nad toetavad ja kui vajal summa on koos, siis tehakse midagi. Investor saab olenevalt summast ka midagi tagasi. Näiteks tooks ühe arvutimängu, millele läbi fundwise veebilehe rahastust oodati.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Sellenädalase ülesande jaoks tuli lugeda läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja sellest siin arvustus kirjutada.

Kõigepealt tooks välja, et häkker ei ole halb inimene - ta loob asju. Halvad on kräkkerid, nemad lõhuvad asju. Põhjus, miks ma selle kohe välja tõin, on see, et väga paljudel on häkkeritest vale arusaam ning nad peaks ka seda dokumenti lugema, et oma väärarusaamast lahti saada.

Tegemist on väga hea kirjutisega. Tekst on meeldivalt konkreetne ja jooksvalt on igale poole lisatud teemakohaseid viiteid, kust saab suurema huvi korral infot juurde hankida. Näiteks on lingitud erinevad leheküljed, kust saab teadmisi ammutada erinevate programmeerimiskeelte kohta ja on lisatud ka erinevaid teemakohaseid artikleid.

Kindlasti peaksid seda lugema need, kellel on mingisugunegi huvi häkkimise vastu, kuna seal on väga hästi ja üpris täpselt ära kirjeldatud, millest tuleks alustada ja kuidas käituda, kui tahta häkkeriks saada. 

Dokument oli jagatud kolme ossa: häkkerlik suhtumine, põhioskused ja staatus häkkerikultuuris. Igas osas oli välja toodud 4 kuni 5 punkti ja need lahti seletatud. Selline lähenemine teeb minu arvates lugemise lihtsamaks ja hiljem on ka lihtsam sealt midagi üles leida. 

Minu jaoks oli seal väga palju uut infot häkkerite kohta. Tegelikult, kui aus olla, siis suurem osa kirjutisest oli mulle uus ja huvitav. Aitäh õppejõule, kes meid seda lugema pani. 

IT proff...?

Üritan siin kirjeldada IT proffi enda seisukohalt.

IT profil peaks kindlasti olema teatav erialane (töö)kogemus selles valdkonnas. Kui vaadata tööpakkumisi, siis leiab päris mitmelt, et see on nõutav. Olen märganud, et tihti on nõutud 2 - 3 aastane töökogemus.

Veel võiks tal olla ka oskused, sest mis proff inimene on, kui ta ei oska midagi. Aga oskused tulevad kogemusega. Ehk siis, kui on kogemus, siis võiks olla omandatud ka mingisugused oskused. Oskusi võiks olla rohkem kui üks. Paljudes töökuulutustes on kirjas, mis oskused kõik nõutud on ja väga tihti on seal kirjas rohkem kui üks oskus. Tal võiks olla oskusi näiteks erinevates programmeerimiskeeltes. Minu meelest on profim see, kes oskab nt kahte keelt heal tasemel kui see, kes oskab ühte keelt väga heal tasemel.

Samamoodi nagu ta peaks oskama erinevaid programmeerimiskeeli, peaks ta oskama ka lihtsalt keeli. Inglise keel ja tihti ka vene keel on päris olulised.

IT proff võiks olla omandanud mõne selle alase kõrghariduse. Koolist saavad inimesed tihti oma esimesed oskused. Ilmselt on ka neid, kes on ise omal käel õppinud ja on suurepärased töötajad IT valdkonnas, aga ma usun, et neid on vähe. IT alane kõrgharidus on ka mitmetes tööpakkumistes nõutud. 

Inimene ei saa olla proff, kui ta pole viisakas ja ei oska suhelda. Tihti tuleb teha ka meeskonnatööd ja suhtlemisoskus tuleb kasuks. Vahel on vaja ka kliendiga suhelda, kus tuleb olla viisakas. 

Kokkuvõtvalt on minu silmis IT proff inimene, kes on omandanud kõrghariduse, kellel on mõned aastad töökogemust, on kahe viimase käigus saanud oskused, oskab erinevaid programmeerimiskeeli ja lihtsalt keeli ning on viisakas. Veel lisaks ma siia lõppu ühe minumeelest olulise iseloomuomaduse, mis on kohusetundlikkus. 

Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on üldine meetod, millega muudetakse tarkvaraprogramm vabaks ja see nõuab, et igasugused selle programmi versioonid oleksid ka vabad. Copyleft'i litsentsid jagunevad neljaks - väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv copyleft.

Väga tugev copyleft (AGPL - Affero General Public License)

See on modifitseeritud versioon tugevast copyleft'ist. Sellel on üks lisa - kasutajad peavad saama ligi lähtekoodile. Seda kasutavad näiteks iText ja OnlyOffice.

Tugev copyleft (GPL - General Public License)

Lubab muuta ja jagada programmi, aga see peab jääma vabavaraks. Kasutavad näiteks Linux kernel, MySQL ja Notepad++.

Nõrk copyleft (LGPL - Lesser General Public License)

See litsents lubab kasutada ja integreerida LGPL alusel välja antud tarkvara komponenti oma tarkvarasse ilma, et nad peaksid oma komponentide lähtekoodi vabastama. Näiteks VLC media player.

Puuduv copyleft (Nt Apache License, MIT License)

Lubab kopeerida, modifitseerida ja ka kasutada ärilisel eesmärgil. Seda kasutavad näiteks PyCharm (Apache) ja GitLab (MIT).

Allikad:

https://www.gnu.org/licenses/

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Lugesin läbi Rick Falkving ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform 2. peatüki ja hindan seal pakutud lahendusi.

Moral Rights Unchanged

Pakub välja, et mitte keegi ei tohiks teiste teoseid omastada ja väita, et just tema on seda teinud. See võtab põhimõtteliselt autorilt tema teose ära.

Free Non-Commercial Sharing

Pakutud lahendus, et kui eraisik jagab mõnda koopiat või levitab kellegi autoriõigustega kaitstud tööd mõnel muul viisil ilma kasumitaotluseta, siis see ei tohiks olla keelatud, on minumeelest väga mõistlik, sest kui kopeerida kellelegi näiteks mõni luuletus, siis ei saa me sellest mingisugust kasumist ja on täiesti mõttetu sellist asja keelata. Küll aga, kui tahetakse jagada eesmärgiga mingit kasu teenida, siis peaks see olema keelatud või tasuline. 

20 Years Of Commercial Monopoly

Väidab, et tänased kaitseajad, mis on elu pluss 70 aastat on liiga pikad ja see võiks olla hoopis 20 aastat. Minu meelest oleks 20 aastat liiga vähe, samas arvan ka, et praegune elu pluss 70 aastat on palju. Võiks olla vähemalt umbes 50 aastat. Siis teeniks looja selle pealt natuke kauem tulu. 20 aastat oma loomingu pealt tulu teenida oleks liiga vähe.

Registration After 5 Years

Lahendus pakub välja, et kui õiguste omanik tahab jätkata teose ärilist ainuõigust ka pärast viit aastat, siis tuleb tal registreerida õigused. Lahendus on mõistlik, sest nagu on ka selle punkti all kirjutatud, et tänapäeval on palju teoseid, mis on kaitstud, aga omanikku ei leia ja siis ei saa neid kasutada ega ka levitada. Kui omanikud registreerivad oma õigused, siis saab omaniku leida avalike õiguste andmebaasist kergelt üles.

Free Sampling

Kuna muusikud, filmitegijad ja teised kunstnikud ei saa kasutada olemasolevate teoste osi uuesti, siis pakutakse välja, et võiks lisada erandid, mis lubavad remikside ja paroodiate tegemise. Minumeelest ei peaks olema nii, et osad asjad on üldkasutatavad ja osad mitte.

A Ban on DRM

Minu meelest mõistlik, sest miks peaks piirama võimalusi teoseid kopeerida ja kasutada, kui selleks on seaduslik õigus olemas.

Allikad:

The Case for Copyright Reform

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kuna mul pole väga kogemusi mingite suurte foorumitega, siis kirjutan enda postituse suhtlusest arvutimängus League of Legends (lühend LoL). Kahjuks ei saa neid vestlusi kuskilt välja võtta ehk siis mul ei ole mingit konkreetset näidet siia tulla.

Mängin nädala sees igapäevaselt. Mängus saavad tiimikaaslased omavahel chatis vestelda. Ilmselt on selle eesmärk kirjutada, kes mida ja kus teha võiks, aga väga tihti juhtub seda, et chatti kasutatakse muuks eesmärgiks, teiste sõimamiseks. 

Inimesi on seal erinevaid. On neid, kes väljendavad oma pahameelt ainult korra, ütlevad, et see oli halb või oleks võinud hoopis nii teha ja see on täiesti okei minu meelest. Aga on ka neid, kes flame'ivad terve mängu jooksul ja see juba pole okei. Tihti sõimatakse ja ilma põhjuseta või siis on see põhjus liiga väike, et terve mäng kellegagi kurjustada. Sellega ajavad nad teised närvi ja ei keskenduta enam mängule ja kaotatakse mäng. Vahel tundub, et see ongi mõne mängija eesmärk, sest mõnikord pole nad ise ka just kõige kõvemad tegijad mängus. Selliseid mängijaid on võimalik mängu lõpus reportida ja nad võivad mängu keelu saada, kui leitakse, et selline käitumine on sobimatu.

Ise ma katsun oma närve sellistest säästa ja panen sõimajatele mute juba siis, kui esimesed sõimukirjad chatti ilmuvad. Kui juhtun ise chatti midagi kirjutama, siis jään viisakaks, aga pigem kirjutan harva. 

Allikad:

Oma kogemus

Info- ja võrguühiskond

Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 2. peatüki Infoühiskonna visioon 2020. Valisin sealt välja kaks visioonipunkti. Ühe, mis on minu meelest kõige enam ja teise, mis on kõige vähem realiseerunud ja kirjeldan neid siin.

Kõige enam realiseerunud - "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."

Tänapäeval ostavad päris paljud inimesed oma kauba interneti kaudu epoodidest. Eriti palju hakati seda võimalust kasutama käesoleva aasta kevadel, kui taheti, et inimesed püsiksid rohkem kodus. Tihti on mõnes interneti epoes tooted odavamad kui poes. Ja internetis shoppamine on mõnes mõttes ka mugavam.

Targa maja lahendused pole ehk nii väga levinud kui epoest kauba soetamine, aga tarku maju ikka on ka.

Kõige vähem realiseerunud - "Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid."

Mina ütleks, et eesti keel ei ole digitaalses maailmas nii elus ja arenev. Väga paljud kasutavad seadmetes inglise keelt. Ka minul on arvuti näiteks inglise keeles. Kui e-teenused ja muu oleks ainult eesti keelne, siis saaksid seda kasutada ainult eesti keelt oskavad inimesed ja mujal maailmas poleks sellel kohta. Eestis on ka palju välismaalasi ja kui näiteks mõni meie e-teenus on täielikult eesti keelne, siis nende jaoks on selle kasutamine raskendatud. 

Allikad:

Eesti infoühiskonna arengukava 2020

Uus meedia...?

 Wikide mõju teatmeteostele

Wikisid on mitmeid erinevaid. Neist ilmselt kõigile kõige tuntum on Wikipedia. Wikide levik mõjutas väga palju teatmeteoseid, kuna sealt on palju lihtsam ja kiirem infot leida. Teatmeteoseid tootvad firmad said ka mõjutatud, kuna nende sissetulek sõltub ju suuresti raamatute müügist saadud tulust. Kui wikid hakkasid laineid lööma, siis vähenes teatmeteoste müük ja tulu jäi saamata. Näiteks aastal 2012 teatas Encyclopedia Britannica, et lõpetab trükiväljannete avaldamise ja läheb täielikult üle digitaalsele versioonile. Ilmselt oli põhjus selles, et müüdud entsüklopeediate arv kahanes iga aastaga. 

Ise ma pole enam ammu kuskilt raamatust mingit infot otsinud. Kõik, mis on vaja olnud, olen internetist üles leidnud. Enamasti ikkagi Wikipediast. Usun, et ma pole kaugeltki mitte ainus. 

Maailma suurima wiki - 
ingliskeelse wikipedia andmed

Veel on olemas näiteks WikiAnswers, Wikimapia, Wiktionary ja veel paljusid teisi Wikisid. Ausaltöeldes ei olnud mul aimugi, et peale Wikipedia on veel nii palju erinevaid Wikisid. 

Allikad:

Encyclopedia Britannica

Wikipedia statistika

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Otsisin välja kaks näidet Interneti varasemast ajaloost (enne veebi tulekut ehk aastat 1991). Üks peaks teile tuttav olema, sest on kasutusel ka tänapäeval. Teine näide on selline, mis on tänaseks täiesti kadunud.

1. Emotikon 

Emotikon (inglise keeles emoticon, mis tuleneb sõnadest emotion ja icon) on ikoon emotsiooni väljendamiseks. Scott Fahlman, oli esimene, kes tegi aastal 1982 esimese emotikoni. Ta soovis asendada teksti ja kuvada emotsioone. Ta saatis sõnumi oma töökaaslastele, kus ta kirjeldas kahe emotikoni kasutamist. See teade levis paari kuuga ARPANETi ja Userneti. Sealt sai alguse emotikonide üleilmne kasutamine.

Emotikonid on kasutusel ka tänapäeval ja ma olen kindel, et tänased netikasutajad on neid rohkemal või vähemal määral kasutanud.

2. Floppy

Flopidisk oli 1970. - 1990. aastatel kasutusel olev magnetiline andmekandja. Esimese disketi, mis oli 8-tolline ja mille andmemaht oli 79,75 kB, leiutas 1969. aastal Alan Shugart. Flopikettad olid üldkasutatavad tarkvara levitamisel, andmeedastusel ja varukoopiate tegemisel. Kasutusel oli kolme mõõtu diskette - 8, 5¼ ja 3½ tollised. Mida aeg edasi, seda väiksemaks need jäid. Viimane levinuim disketimaht oli 1,44 MB, mis on tänapäevaste programmide ja muude failide suurustega võrreldes ikka väga väike maht. See on ka üks põhjustest, miks flopikettad on asendunud USB-mälupulkadega, kõvaketastega, optiliste andmekandjatega ja arvutivõrkudega eesotsas internetiga. 

Allikad: 

Emotikon

Floppy

Noppeid IT ajaloost

On väga palju erinevaid IT lahendusi, mis teevad meie elu lihtsamaks ja paremaks. Kuid mitte kõik tehnoloogiad ei ole siin ilmas nii hästi läbi löönud. Siin on minu kolm väljavalitud näidet, mis on läbi kukkunud kuna ei ole nii kasutajasõbralikud või on lihtsalt mõttetud.

1. Google’s Nexus Q (2012 - 2013)

2012 aasta juunis esitles Google uut seadet - Nexus Q. See nägi välja nagu bowlingu kuul. Sellel oli peal Android 4.0, sees kahetuumaline protsessor, 1GB RAM-i ja 16GB salvestusruumi. Ühenduvused: WiFi, Ethernet, mikro-HDMI, optiline heli ja pistikud analoog heli jaoks. Aga see bowlingu kuul suutis mängida ainult kolme asja: Google Play Music, Google Play Movies & TV ja YouTube. Sisu järjekorda lisamiseks tuli kasutada oma telefonis neid samu rakendusi. 

2013 aasta mais, vähem kui aasta pärast avalikustamist, lõpetas Google toote toe täielikult. Nexus Q ametlikult turule ei jõudnudki. Mõned üksikud eksemplarid jõudsid inimesteni, kas siis konverentsil kingituna või eeltellituna, mida tegid ainult vähesed. Ka neile maksti lohutuseks raha tagasi.

Nexus Q oli liiga kallis oma võimsa riistvaraga. See maksis 300 dollarit. See oli suur ja raske. Lisaks oli see minu meelest kasutu. Ilmselt need ongi põhjused, miks seda suurt ja rasket bowlingu kuuli edu ei saatnud.

2. Smart cards: Coin, Plastc (2014 - 2017)

Smart card lubas kõik krediitkaardid panna kokku ühte kaarti, et vähendada kaartide hulka rahakotis, et see nii paks poleks. Algus oli hea. Inimestele meeldis see idee ja nad eeltellisid omale kaardi. Coin müüs esimese 5 tunniga 20 000 kaarti. Plastc kogus eeltellimuste kaudu üle 9 miljoni dollari. 

Ei inimeste üleskiit ega ka toetajate kapital ei olnud piisavad, et toodet edu oleks saatnud. Coin kaardil oli probleem kaartide vahetamisega ja sellel polnud kiipi, mida oli paljudes kohtades maksmiseks vaja. Plastc lükkas mitmeid kordi edasi oma tarneaega. Lõpuks ei jõudnudki toode tellijateni ja Plastc andis teada, et nad sulgevad.

3. Apple AirPower (2018 - 2019)

Apple tahtis välja anda laadimismati, millega saaks laadida iPhone, Apple Watchi ja AirPodse ilma juhtmeteta. See pidi välja tulema aastal 2018, kuid ei tulnud. 2019 aasta märtsis andis Apple teada, et nad tühistasid AirPoweri. Apple riistvara asepresident Dan Riccio ütles oma avalduses, et pärast suuri pingutusi jõuti järeldusele, et AirPower ei saavuta nende kõrgeid standardeid. Paljud olid juba soetanud 79 dollarit maksva AirPodsite juhtmevaba laadimise karbi, mida tutvustati nädal enne AirPoweri tühistamist. Karbil oli ka selge viide laadimismatile.

Allikad:

Nexus Q

Smart cards

AirPower