Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellenädala postituses tuleb tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Negatiivse näite peale ei pidanud kaua mõtlema, sest see tuli kohe pähe. 

Negatiivne

Uus TalTech veebileht on minu arvates väga palju kehvem kui eelmine. Alguses ma arvasin, et lihtsalt uus asi ja vajab harjumist, aga siiani on selle kasutamine minu jaoks veidi ebameeldiv. Kõik on nagu kuidagi laiali võrreldes eelmise lehega. Mulle meeldis, kuidas info oli kompaktne ja vasakul oli küljemenüü, mida oli väga hea kasutada. 

Praegu huvi pärast läksin vaatasin, kui kiiresti ma suudan mõlemal lehel mingi teatud asja üles leida. Võtsin selleks info Üliõpilaspileti kohta. Vanal lehel polnud probleemi Tudeng -> Teenused -> Üliõpilaspilet. Uuel lehel otsisin sealt Tudengi alt ja ei leidnud. Lõpuks vaatasin infot rebasele ja umbes poole lehe peale scrollides oli seal ka selle kohta infot ja link viis vanale kooli leheküljele. Hetk hiljem otsingut kasutades leidsin, et uuel lehel on kogu see info Üliõpilasesinduse teenuste all. Minu meelest väga imelikus kohas.

Positiivne

Maanteameti e-teeninduse lehekülg on minu arvates päris hea ja mugav. Kõik vajalik on väga lihtsasti leitav ja need jäävad ka meelde ning isegi, kui mingil põhjusel meelde ei peaks jääma, siis nii nagu lause alguses ütlesin, on kõik väga lihtsasti leitav. Näiteks on väga mugav ja ka lihtne teha e-teeninduses mootorsõiduki omanikuvahetust. Ka esmakordselt. Alles hiljuti kogesin seda ja jäin sellega väga rahule. Arvestades seda, kui lihtne see on ja et see on internetis 13 eurot odavam, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks selle asemel büroosse minema. 

Arendus- ja ärimudelid

Vaatan lähemalt üht arendus- ja üht ärimudelit ja toon neile ka näite.

Arendusmudel

Arendusmudelitest ehk kõige lihtsam on kosemudel. See mudel sobib hästi väiksemate ülesannete lahendamiseks. Suuremate ülesannete puhul võib tekkida probleeme, kuna kui algfaasis on viga ja see tuleb välja alles testimise juures, siis on tagasi keeruline minna. Internetis ringi otsides jäi silma, et Toyota vist kasutab (või vähemalt 2010 aasta paiku vist kasutas) kosemudelit.

Ärimudel

Üheks ärimudeliks on ühisrahastusmudel. On olemas mõningad veebilehel, kus saab oma projekti jaoks inimestelt toetust "küsida". Kui kellelgi on projekti piisavalt usku, siis nad toetavad ja kui vajal summa on koos, siis tehakse midagi. Investor saab olenevalt summast ka midagi tagasi. Näiteks tooks ühe arvutimängu, millele läbi fundwise veebilehe rahastust oodati.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Sellenädalase ülesande jaoks tuli lugeda läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ja sellest siin arvustus kirjutada.

Kõigepealt tooks välja, et häkker ei ole halb inimene - ta loob asju. Halvad on kräkkerid, nemad lõhuvad asju. Põhjus, miks ma selle kohe välja tõin, on see, et väga paljudel on häkkeritest vale arusaam ning nad peaks ka seda dokumenti lugema, et oma väärarusaamast lahti saada.

Tegemist on väga hea kirjutisega. Tekst on meeldivalt konkreetne ja jooksvalt on igale poole lisatud teemakohaseid viiteid, kust saab suurema huvi korral infot juurde hankida. Näiteks on lingitud erinevad leheküljed, kust saab teadmisi ammutada erinevate programmeerimiskeelte kohta ja on lisatud ka erinevaid teemakohaseid artikleid.

Kindlasti peaksid seda lugema need, kellel on mingisugunegi huvi häkkimise vastu, kuna seal on väga hästi ja üpris täpselt ära kirjeldatud, millest tuleks alustada ja kuidas käituda, kui tahta häkkeriks saada. 

Dokument oli jagatud kolme ossa: häkkerlik suhtumine, põhioskused ja staatus häkkerikultuuris. Igas osas oli välja toodud 4 kuni 5 punkti ja need lahti seletatud. Selline lähenemine teeb minu arvates lugemise lihtsamaks ja hiljem on ka lihtsam sealt midagi üles leida. 

Minu jaoks oli seal väga palju uut infot häkkerite kohta. Tegelikult, kui aus olla, siis suurem osa kirjutisest oli mulle uus ja huvitav. Aitäh õppejõule, kes meid seda lugema pani. 

IT proff...?

Üritan siin kirjeldada IT proffi enda seisukohalt.

IT profil peaks kindlasti olema teatav erialane (töö)kogemus selles valdkonnas. Kui vaadata tööpakkumisi, siis leiab päris mitmelt, et see on nõutav. Olen märganud, et tihti on nõutud 2 - 3 aastane töökogemus.

Veel võiks tal olla ka oskused, sest mis proff inimene on, kui ta ei oska midagi. Aga oskused tulevad kogemusega. Ehk siis, kui on kogemus, siis võiks olla omandatud ka mingisugused oskused. Oskusi võiks olla rohkem kui üks. Paljudes töökuulutustes on kirjas, mis oskused kõik nõutud on ja väga tihti on seal kirjas rohkem kui üks oskus. Tal võiks olla oskusi näiteks erinevates programmeerimiskeeltes. Minu meelest on profim see, kes oskab nt kahte keelt heal tasemel kui see, kes oskab ühte keelt väga heal tasemel.

Samamoodi nagu ta peaks oskama erinevaid programmeerimiskeeli, peaks ta oskama ka lihtsalt keeli. Inglise keel ja tihti ka vene keel on päris olulised.

IT proff võiks olla omandanud mõne selle alase kõrghariduse. Koolist saavad inimesed tihti oma esimesed oskused. Ilmselt on ka neid, kes on ise omal käel õppinud ja on suurepärased töötajad IT valdkonnas, aga ma usun, et neid on vähe. IT alane kõrgharidus on ka mitmetes tööpakkumistes nõutud. 

Inimene ei saa olla proff, kui ta pole viisakas ja ei oska suhelda. Tihti tuleb teha ka meeskonnatööd ja suhtlemisoskus tuleb kasuks. Vahel on vaja ka kliendiga suhelda, kus tuleb olla viisakas. 

Kokkuvõtvalt on minu silmis IT proff inimene, kes on omandanud kõrghariduse, kellel on mõned aastad töökogemust, on kahe viimase käigus saanud oskused, oskab erinevaid programmeerimiskeeli ja lihtsalt keeli ning on viisakas. Veel lisaks ma siia lõppu ühe minumeelest olulise iseloomuomaduse, mis on kohusetundlikkus.