Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Copyleft on üldine meetod, millega muudetakse tarkvaraprogramm vabaks ja see nõuab, et igasugused selle programmi versioonid oleksid ka vabad. Copyleft'i litsentsid jagunevad neljaks - väga tugev, tugev, nõrk ja puuduv copyleft.

Väga tugev copyleft (AGPL - Affero General Public License)

See on modifitseeritud versioon tugevast copyleft'ist. Sellel on üks lisa - kasutajad peavad saama ligi lähtekoodile. Seda kasutavad näiteks iText ja OnlyOffice.

Tugev copyleft (GPL - General Public License)

Lubab muuta ja jagada programmi, aga see peab jääma vabavaraks. Kasutavad näiteks Linux kernel, MySQL ja Notepad++.

Nõrk copyleft (LGPL - Lesser General Public License)

See litsents lubab kasutada ja integreerida LGPL alusel välja antud tarkvara komponenti oma tarkvarasse ilma, et nad peaksid oma komponentide lähtekoodi vabastama. Näiteks VLC media player.

Puuduv copyleft (Nt Apache License, MIT License)

Lubab kopeerida, modifitseerida ja ka kasutada ärilisel eesmärgil. Seda kasutavad näiteks PyCharm (Apache) ja GitLab (MIT).

Allikad:

https://www.gnu.org/licenses/

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.html

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License

Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Lugesin läbi Rick Falkving ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform 2. peatüki ja hindan seal pakutud lahendusi.

Moral Rights Unchanged

Pakub välja, et mitte keegi ei tohiks teiste teoseid omastada ja väita, et just tema on seda teinud. See võtab põhimõtteliselt autorilt tema teose ära.

Free Non-Commercial Sharing

Pakutud lahendus, et kui eraisik jagab mõnda koopiat või levitab kellegi autoriõigustega kaitstud tööd mõnel muul viisil ilma kasumitaotluseta, siis see ei tohiks olla keelatud, on minumeelest väga mõistlik, sest kui kopeerida kellelegi näiteks mõni luuletus, siis ei saa me sellest mingisugust kasumist ja on täiesti mõttetu sellist asja keelata. Küll aga, kui tahetakse jagada eesmärgiga mingit kasu teenida, siis peaks see olema keelatud või tasuline. 

20 Years Of Commercial Monopoly

Väidab, et tänased kaitseajad, mis on elu pluss 70 aastat on liiga pikad ja see võiks olla hoopis 20 aastat. Minu meelest oleks 20 aastat liiga vähe, samas arvan ka, et praegune elu pluss 70 aastat on palju. Võiks olla vähemalt umbes 50 aastat. Siis teeniks looja selle pealt natuke kauem tulu. 20 aastat oma loomingu pealt tulu teenida oleks liiga vähe.

Registration After 5 Years

Lahendus pakub välja, et kui õiguste omanik tahab jätkata teose ärilist ainuõigust ka pärast viit aastat, siis tuleb tal registreerida õigused. Lahendus on mõistlik, sest nagu on ka selle punkti all kirjutatud, et tänapäeval on palju teoseid, mis on kaitstud, aga omanikku ei leia ja siis ei saa neid kasutada ega ka levitada. Kui omanikud registreerivad oma õigused, siis saab omaniku leida avalike õiguste andmebaasist kergelt üles.

Free Sampling

Kuna muusikud, filmitegijad ja teised kunstnikud ei saa kasutada olemasolevate teoste osi uuesti, siis pakutakse välja, et võiks lisada erandid, mis lubavad remikside ja paroodiate tegemise. Minumeelest ei peaks olema nii, et osad asjad on üldkasutatavad ja osad mitte.

A Ban on DRM

Minu meelest mõistlik, sest miks peaks piirama võimalusi teoseid kopeerida ja kasutada, kui selleks on seaduslik õigus olemas.

Allikad:

The Case for Copyright Reform

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kuna mul pole väga kogemusi mingite suurte foorumitega, siis kirjutan enda postituse suhtlusest arvutimängus League of Legends (lühend LoL). Kahjuks ei saa neid vestlusi kuskilt välja võtta ehk siis mul ei ole mingit konkreetset näidet siia tulla.

Mängin nädala sees igapäevaselt. Mängus saavad tiimikaaslased omavahel chatis vestelda. Ilmselt on selle eesmärk kirjutada, kes mida ja kus teha võiks, aga väga tihti juhtub seda, et chatti kasutatakse muuks eesmärgiks, teiste sõimamiseks. 

Inimesi on seal erinevaid. On neid, kes väljendavad oma pahameelt ainult korra, ütlevad, et see oli halb või oleks võinud hoopis nii teha ja see on täiesti okei minu meelest. Aga on ka neid, kes flame'ivad terve mängu jooksul ja see juba pole okei. Tihti sõimatakse ja ilma põhjuseta või siis on see põhjus liiga väike, et terve mäng kellegagi kurjustada. Sellega ajavad nad teised närvi ja ei keskenduta enam mängule ja kaotatakse mäng. Vahel tundub, et see ongi mõne mängija eesmärk, sest mõnikord pole nad ise ka just kõige kõvemad tegijad mängus. Selliseid mängijaid on võimalik mängu lõpus reportida ja nad võivad mängu keelu saada, kui leitakse, et selline käitumine on sobimatu.

Ise ma katsun oma närve sellistest säästa ja panen sõimajatele mute juba siis, kui esimesed sõimukirjad chatti ilmuvad. Kui juhtun ise chatti midagi kirjutama, siis jään viisakaks, aga pigem kirjutan harva. 

Allikad:

Oma kogemus

Info- ja võrguühiskond

Lugesin läbi Eesti infoühiskonna arengukava 2020 2. peatüki Infoühiskonna visioon 2020. Valisin sealt välja kaks visioonipunkti. Ühe, mis on minu meelest kõige enam ja teise, mis on kõige vähem realiseerunud ja kirjeldan neid siin.

Kõige enam realiseerunud - "Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem epoodidest."

Tänapäeval ostavad päris paljud inimesed oma kauba interneti kaudu epoodidest. Eriti palju hakati seda võimalust kasutama käesoleva aasta kevadel, kui taheti, et inimesed püsiksid rohkem kodus. Tihti on mõnes interneti epoes tooted odavamad kui poes. Ja internetis shoppamine on mõnes mõttes ka mugavam.

Targa maja lahendused pole ehk nii väga levinud kui epoest kauba soetamine, aga tarku maju ikka on ka.

Kõige vähem realiseerunud - "Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid."

Mina ütleks, et eesti keel ei ole digitaalses maailmas nii elus ja arenev. Väga paljud kasutavad seadmetes inglise keelt. Ka minul on arvuti näiteks inglise keeles. Kui e-teenused ja muu oleks ainult eesti keelne, siis saaksid seda kasutada ainult eesti keelt oskavad inimesed ja mujal maailmas poleks sellel kohta. Eestis on ka palju välismaalasi ja kui näiteks mõni meie e-teenus on täielikult eesti keelne, siis nende jaoks on selle kasutamine raskendatud. 

Allikad:

Eesti infoühiskonna arengukava 2020